Posts
Tänud Paulale, et ta laenas minule Ervin Lazar'i "Seitsmepäist Haldjast" lugeda. Leidsin sealt sellise toreda lõigu:
"Teatavasti teab Mikamaka peaaegu, et kõike. See tähendab: peaaegu, et teab kõike. Või siis: kõike peaaegu, et teab." [lk. 82, 1984]
See tuletas minule meelde, et Eesti keelt peetakse vaba sõnajärjega keeleks. Kes rohkem, kes vähem kuid levinud on arusaam, et sõnade järjekorra muutmine jätab lause tähenduse samaks. (va. öeldis, mille kohta teatakse rusikareeglit, et see peab tulema teisena).
Kui me vaatame, aga Lazari toredaid lauseid, siis nende tähendus tuleb kõige paremini välja kui kujutame ette üht lihtsat universumi.
Eeldame, et universum koosneb ükssarvikutest ja pegasustest. Samuti eeldame, et ükssarvikud koosnevad ainult kahest elemendist: nad on hobused ja neil on sarv otsa ees. Eeldame, et pegasused koosnevad samuti ainult kahest elemendist: nad on hobused ja neil on tiivad.
Nüüd, kui eeldame, et Mikamaka teab, et ükssarvikud on hobused kellel on sarv otsa ees kuid ta ei tea, kes on pegasused, siis me saame öelda: "Teatavasti teab Mikamaka peaaegu, et kõike." Samas me ei saa öelda, et ta "kõike peaaegu, et teab." sest ta ei tea pegasusi üldse. Samuti, kui eeldame, et Mikamaka teab, et ükssarvikud ja pegasused on hobused kui ta ei tea nende sarvedest ega tiibadest, siis me ei saa öelda, et "Teatavasti teab Mikamaka peaaegu, et kõike" aga me saame öelda, et Mikamaka "kõike peaaegu, et teab." sest ta teab kõikidest objektidest midagi.
Loo moraal on selles, et olge oma sõnajärjega siiski veidi ettevaatlikud!
P.S. Kogemus näitab, et inimestel on erinevad intuitsioonid lausete suhtes ja seega ma kutsun teid kõiki üles kommenteerima!
Tugitooli-lingvistiline kommentaar: Kust üldse tuleb see, et Eesti keelt peetakse vaba sõnajärjega keeleks? Olen seda samuti kuulnud, kuid ka levinud näitelause "Tihti taevas tähti nähti" permutatsioonid rõhutavad igaüks erinevat tähendusnüanssi. Mida üldse tähendab vaba sõnajärg? Et tähendusi on võimalik luua sõnu suvaliselt ritta ladudes, ei ole reeglit mis piiraks oluliselt nende ümbertõstmist? Mikamaka näide on tore :)
ReplyDeleteEesti keele sõnajärg on vaba selles mõttes, et sõnade järjekord lauses ei ole harilikult vahend, millega muuta lause põhitähendust. Keeleteaduse terminoloogiat kasutades: sõnade süntaktiline roll lauses ei sõltu harilikult sellest, millises järjekorras sõnad lauses on.
ReplyDeleteSeda on lihtne näha võrreldes Eesti keelt Inglise keelega, mida ei peeta vaba sõnajärjega keeleks:
Koer hammustas kassi. Kassi hammustas koer.
A dog bit a cat. A cat bit a dog.
Ülaltoodud eestikeelsed laused - kuigi erineva sõnajärjega - kirjeldavad mõlemad situatsiooni, milles koer on hammustaja, ning kass see, kes sai hammustada. Lause põhitähendus ei muutu, kui sõnad "koer" ning "kassi" üksteisega kohad vahetavad. Selle teeb võimalikuks asjaolu, et Eesti keeles on olemas käänded, mis näitavad, kas teatud sõna on lauses agent (hammustaja) või "patsient" (hammustada saaja).
Kui aga Inglise keelses lauses kaks sõna kohad vahetavad, muutub suure tõenäosusega ka lause tähendus. Erinevalt ülejäänud ülaltoodud näidetest kirjeldab teine inglisekeelne lause situastiooni, milles hoopis koer sai kassi käest hammustada. Kuna Inglise keeles pole nii palju käändeid kui Eesti keeles, on sõnajärg tihti ainus vahend näitamaks, millis rolli teatud sõna antud lauses omab.
See ei tähenda, et kõik ühe lause permutatsioonid igas mõttes sama tähendusega oleksid. Ka ülaltoodud eestikeelsetel lausetel on erinevad tähendusnüansid, ent need nüansid on seotud sellega, millist sõna rääkija tahab rohkem esile tuua, või mis küsimusele ta parajasti vastab (ja kuidas need nüansid sõltuvad sõnajärjest oli minu lõputöö teema).
Samas Martini esiletoodud Mikamaka kirjeldus näitab, et ka Eesti keeles võib sõnajärega "mängides" mõnikord muuta lause põhitähendust - sõnadejärjest lauses oleneb, kas "peaaegu" modifitseerib ainult sõna "kõike", või lauseliiget "teab kõike".