Vastutus

Täna, Kaheksas, hakkas lehelugemist segama kõlaritest kõlav tuttav värss. Kikitasin kõrvu ning tundsin ära tuttavad sõnad: 

"It's so easy, easy

When everybody's tryin' to please me baby"

Originaalselt pärinevad need tulevaste Guns 'n Roses'i liikmete Duff McKagan'i ja West Arkeen'i sulest ning tuttavaks said nad 1987 aastal muusikamaailma tulevikku ette ennustava albumi "Appetite for Destruction" loos: "It's so easy." Lugu ise on, vähemalt niivõrd kui legende võib uskuda, inspireeritud tolleaegsest muusikamaailmast kus artistidel oli vähe raha ja puudusid mänedžerid, samas aga oli vabalt kätte saadaval palju tasuta alkoholi, naisi ja narkootikume. 

"It's so easy" on ka üks minu lemmikvalikuid taustamuusikaks kui tahan lugeda Platonit või Kanti. Peale omaduse mähkida mind pehmesse mürasalli, mis summutab kõikvõimalikud häirivad väikehelid, räägib see lugu minule vajadusest leida endale väljakutseid ning võtta vastutust. - loomulikult kasutades iroonia võtet rääkida täpselt vastupidist.

Näiteks räägib lugu järjest purjuspeaga sõitmisest ja kellelegi otsa sõitmisest. Seejärel tuleb värss:

"I see you standin' there

You think you're so cool

Why don't you just

Fuck off"

Minu jaoks ütleb lugude autor, et kuigi temale on kõik lubatud on soliidsele ja stoiliselt seisnud ohvrile otsasõidul pigem reaalsust meelde tuletav funktsioon. Autor teab, et ta võib kustutada elu kuid see ei tähenda, et ta oleks oma elu ja positsiooniga midagi saavutanud. Loo pealkirja ei tule võtta kui optimistlikku ja rõõmsat tõdemust vaid tunnistust oma võimetusest midagi asjalikku ette võtta. Ja kui impotentne hüüatus "fuck off" ei ole piisav näide, siis lool on veel kaks lauset mis jäävad eriti hästi kõlama. Esiteks järgneb "It's so Easy'le" "but nothin' seems to please me" mis viitab autori enda rahulolematusele, vihjates igatsusele millegi tunnetest püsivama järele. Ja Platoni "Vabariigi" esimest peatükki tuletab meelde: "I fade into the night." Nimelt, Platon kohtab seal oma sõpra Cephalust kes kurdab, et raiskas oma elu järgides oma meeli ning olemata sealjuures palju saavutanud.

Olles läbinud eelnenud mõtteprotsessi jäin ootama järgmisi sõnu ning mälestustest meenus, et järgnema peaks Slash'i taevalik kitarrisoolo. Aga oh üllatust, järgnes flöödisoolo! Tuli välja, et keegi oli teinud sellest loost cover'i ning asendanud loo karmimad aspektid pehme pop-muusikaga. Identifitseerimatu naislaulja jätkas rõõmsalt loo edasilaulmist, unustades ebatsensuursed sõnad ning süstides rõõmsat optimisti kõikjale kuhu võimalik. Võttes nii ära loo iroonia sattusin kummalisse olukorda kus minule varem õpetlikuna mõjunud laulul oli rõõmsameelsusega taastatud pelk sõnade tähendus ning sellega muudetud laulu mõte kohutavaks alkoholi, naiste ja narkootikumide kuritarvitamise ülistuslauluks. (Aususe mõttes ütlen, et ma ei kuulnud täpselt kuivõrd sõnu oli muudetud.) Ütlesin oma kaaslasele, et on aeg pageda.

Oma üllatuseks tajusin, et mu sõnad olid tungivad ja tundusid hetke õhus rippuvat, nagu ebatsensuurse sõnumiga madalalt lendavad Zeppelinid, enne kui hakkasime riideid selga panema. Hakkasin mõtlema sellest, et mu kaaslane võis olla lugu üldse mitte tähele pannud ning tegelikult oli Kaheksas väga meeldiv. Ehk rikkusin tema jaoks meeldiva hetke? Ometi oli lahkumisel hea põhjus, mänginud lugu oli ebasobiv ja ka järgnenud jalutuskäik oli meeldiv...

Siiski ei suutnud ma endalt raputada tunnet, et olin sooritanud väärteo. Peaaegu vägisi meenusid Lucullusi, mehe kelle nimi on nüüdseks sünonüümne pillava luksusega, biograafiast pärinevad lood. Nagu enamus kurikuulsaid mehi pidi ka Lucullus sooritama suuri tegusi, et kedagi huvitaks tema nime piisav määrimine.

Lucullus sai konsuliks veidi enne Caesari aega, konkureerides ja sõbrunedes Sulla ja Pompei'ga, teiste seas. Kuulsaks sai ta tänapäeva Türgi alasid vallutades. Kõigepealt näitas ta üles suurt tarkust kui päästis oma rivaali Cotta Chalcedoni kindluse piiramisrõngast. Selle asemel, et oma 50 000 mehega mitu korda suurema armeega barbareid rünnata teadis Lucullus, et suurem armee tähendab ka rohkem suid toita. Seega sättis ta oma armee lahingu vältimiseks oma vastase, Mithridatise, oma kaugemale kuid otse tema varustusliinide peale. Räägitakse, et halva toidu peal võitlevad sõdurid kõige paremini, kuid üldse ilma toiduta jäetud sõdurid langesid Luculluse armee mõõkade läbi.

Mithridatis oli seotud ka tema teise ja palju suursugusema võiduga. Nimelt oli tema see, kes ässitas Aasia tolleaegse kuningate kuninga Tigranese Luculluse vastu. Lucullus oli selleks hetkeks juba aastaid Aasias ning tema mehed olid väsinud. Erinevate piiramiste ja teiste strateegiliste tegevuste kõrvalt jäi talle alles ainult 20 000 jalaväelast ja umbes tuhat ratsa/vibumeest. Tigranese käsutada olid kõik Rooma vastu koondunud kuningad ning lahingusse tõi ta üle 200 000 mehe. Nähes oma vägede ülekaalu olevat Tigranes kommenteerinud: "If they are come as ambassadors, they are too many; if as soldiers, too few." Lucullus aga eiras oma varasemat tarkust ning seadis ennast ise samuti jalaväelase raudrüüsse ja alustas kiirmarssi otse Tigranese raskeratsaväe poole. Need, tegemata au Luculluse vaprusele, asusid otsekohe paanikas põgenema ja tallasid ära Tigranese jalaväe. Lahing oli enne lõppenud kui ta oli jõudnud jalata ning roomlaste järgi hukkus nende leeris 5 meest ja Aasia armeest jäid alles ainult mõnedkümned tuhanded...

Jutustasin need lood, sest minu jaoks on need ühed paremad näited vastutamisest. Lucullus vastutas oma meeste ees ning olenemata tema strateegiast hoolitses ta selle eest, et ta armee kiidaks tema strateegia heaks ja tunneks ennast kindlalt. Erinevalt hooletust Mithridatesest, kes lasi oma meestel nälgida oli Lucullus ühe esimese asjana oma meestele selgitanud vastasleeri olukorda, tagades endale enesekindlad sõdurid. Samuti näitas ta ise jalamehe vaevusi kannatades, et ta ei saada oma sõdureid sadade tuhandete kätte surema vaid ootab lahingust võitu. Tigranes veetis aga aega oma õukonnaga vesteldes ja jättis oma ratsaväe hooletusse, tuues enda peale hävingu.

Järgmine kord tean minagi, et lahkumise nõudmise asemel saan pakkuda oma kaaslasele alternatiive ja ise proaktiivselt midagi paremat teha. Usun, et saavutan nii oma head eesmärgid paremini kui toore otsekohesusega. Eriti aga jätan selle meelde kui peaksin kunagi sattuma jõupositsioonile.